Meie pärandi lugu

Muistsel ajal, 13. kuni 17. sajandil, eksisteeris vägev kaupmeeste ja linnade liit, mida tunti Hansa Liiduna. Üle nelja sajandi mõjutas see auväärne liit tugevalt Põhja-Euroopa kaubandust, ärisid ja poliitikat.

Aastal 1285, meie Issanda aastal, sai Revali linnast, mida tänapäeval tuntakse Tallinnana, selle silmapaistva liidu põhjapoolseim tugipunkt. Reval oli linn, mis haldas iseseisvalt oma territooriumi ja kõiki linnaga seotud toiminguid.

Neil keskaegsetel aegadel oli linna valitsemine jõukate kaupmeeste kätes. Revali müüride vahel asub suursugune elamu, mida tuntakse Olde Hansa nime all ja mis oli kunagi rikka hansakaupmehe elupaik.

Olde Hansa

Olde Hansa tähendus

Olde Hansa tähendus

Sõnad „Olde” ja „Hansa” pärinevad vanast saksa keelest ning koos tähendavad need vana hõimu.

Seega väljendame oma nime kaudu soovi austada mineviku kombeid ja tuua see kogemus sinuni läbi meie personali pere.

Majapidamine meie Issanda 15. sajandil

Majapidamine meie Issanda 15. sajandil

Keskajal oli Vana turg kaubanduskoht, kus välismaised kaupmehed tegutsesid Tallinna Raekoja otsuse alusel. Seal asus kivist ait kauplustega, mis kuulus osaliselt Püha Vaimu vaestemajale, ja seda tunti 1368. aastast alates kui Alam turg (forum inferior). 15. sajandil mainitud hoone on tõenäoliselt sellest perioodist vanem.

26. augustil 1654 hoone varises. Taasülesehitustööde käigus 1655-1656, mille viisid läbi müürsepad Siffer Kock ja Paul Harra ning tisler Jacob Wichman, ehitati uus laohoone nimega Pakmanni hoone.

Sellel hoonel olid kauplused ja laod alumisel korrusel ning aidad imporditud kaupade jaoks ülemisel korrusel. See oli ainus koht, kus välismaised kaupmehed said kaupu ladustada, ning nad pidid linnale maksma tollimaksu. Alates 1346. aastast oli Tallinnal õigus kontrollida seda laohoonet, mis takistas kaupadel sadamast läbi liikuda ilma kohalike kaupmeeste osaluseta.

Olde Hansa

Elamu karkass

Elamu karkass

Pakmanni hoone põhikava on trapetsikujuline, kolmekorruseline paekivist hoone, millel on kelder ning mille pööningule ehitati veel mitu laopõrandat. Hoone lõunaosas oli igal korrusel üks suur ruum. Põhjaosa oli jagatud kaheks väiksemaks ruumiks, korruseid ühendas seina sees olev keerdtrepp.

19. sajandi lõpus hakkasid seni muutumatuna püsinud laohoone osi rentima kontori-, kaupluse- ja eluruumideks. 19. sajandi teisel veerandil ehitati esimesel korrusel kauplemiskohad ning aastatel 1894 kuni 1921 muudeti mitmeid uste ja akende avasid, paigaldati luugid akendesse ja tehti edasisi ümberkorraldusi sisemuses.